John Scalzi "Algaja kurikael" (2023)

Kui ma tahan midagi head lugeda, siis ma vaatan sageli üle viimaste aastate kirjandusauhinnad. John Scalzi "The Kaiju Preservation Society" võitis 2023 Hugo parima romaani auhinna, aga seda polnud isegi maailma parimas raamatupoes. Ulmeleti S-tähe all oli vaid "Algaja kurikael" ("Starter Villain"). Lugesin inglise keeles.

"Algaja kurikael" jutustab tempoka loo ajakirjanik-asendusõpetajast Charliest, kes pärib oma miljardärist onult parkimismajadega tegeleva ettevõtte. See äri on vaid fassaad, mille varjus tegutseb kuritegelik impeerium, mille peakontor asub vulkaanilisel Kariibi mere saarel ja juhtkonnas tegutsevad keeloskajad kassid. Charlie peab tippkurikaelte maailmas kiirelt jalad alla saama, sest selles mängus on vaid võitjad ja tapetud.

Ma ei ole ammu ühtegi raamatut ühe nädalavahetusega läbi lugenud, aga selle lugesin. Süžee, mida antakse edasi peamiselt läbi dialoogi, liigub kiiresti. Tegelased on vestlustes eelkõige vaimukad ja mitte tingimata elutruud.

Kui kolmveerand raamatut loetud, tundisin, et nüüd on selge, mis mäng käib ja kes seda mängib. Ja siis, minu jaoks ootamatult, oligi juba lõpplahendus käes. Mul on ulmet lugedes sageli ootus, et on sügav taustalugu, keeruline poliitiline olukord, võimekas kangelane ja mingit tehnoloogiat ka. Selles teoses oli tegelt umbes kolm ulmelist asja: rääkivad kassid, rääkivad delfiinid ja laser, millega saab satelliite hävitada. Tegevus toimub pandeemiajärgses (COVID19, märgin ettenägelikult) maailmas, kus telekas on samad saated, mis meil ja õpetajate palk on ka samal tasemel.

Küberturbest

Stseen, mis mind väga "puudutas" oli Zoomi kõne Charlie ja ühe tippkurikaela vahel, kus Charlie pidi kurikaela juhendama, kuidas Zoomis krüpteerimine sisse lülitada - et kuskil nurgas peab lukumärk olema, aga ei ole ja see tuleb seadetest sisse lülitada. Ja ma tegelt ei tea, kas Zoomis on üldse võimalik krüpteeringut mitte kasutada.

Ma küll mõistan, et see Zoomi stseen pole tingimata dokumentaalne, aga minu jaoks ehitas selle igava töövahendi kasutamine veenva silla minu igapäeva ja nende kurikaelte igapäeva vahele. Meie tänapäevased kommunikatsioonivahendid on võrdlemisi turvalised. Signal, Whatsapp, jm programmid, millega saab otsast lõpuni krüpteeritud sidet pidada, kõlbavad niisama hästi vandenõude orgunniks kui kassipiltide saatmiseks.

Muidugi, krüpteerimine pole mingi imerohi. Need süsteemid on endiselt haavatavad erinevatele rünnetele alates 5€ mutrivõtme-rünnetest kuni eriteenisuste tagausteni. Kõik asjaosalised - nii võmmid kui pätid kui spetsialistid teavad seda. Mõne inimese teeb see paranoiliseks.

Seetõttu saab kurikaeltele müüa super-turvalise side tooteid nagu EncroChat, Phantom Secure, ANOM, Sky ECC jt. Need on spetsiaalsed telefonid koos kohandatud operatsioonisüsteemiga. Ja mis neid veel ühendab? Kõik neist nimetatutest on osutunud eriteenistuste meepottideks. Kui enamik neist on õiguskaitseorganite poolt üle võetud pärast kurjategijate seas leivimist, siis ANOMit ehitasid ja levitasid FBI ja Austraalia politsei. Kusjuures mõte, et "teeks ise" tuli väidetavalt agentuuri töötajatele õlleklaasi taga.

Kõige turvalisem sõnumirakendus

Ma arvan, et enamik meist ja kurjategijatest ei ole võimelised tehniliselt hindama, milline sõnumirakendus on kõige turvalisem. Samas, kurikaelad võiksid eeskuju võtta ehk riigipeade käest, sest neil on väga sarnased vastased - riiklikud teabeagentuurid. Seetõttu mainin ära, et Olaf Scholz kasutab Threemat ja Euroopa Komisjon soovitas töötajatel Signalit kasutada.

Kui oled superkurikael ja soovid oma turvalisust laiemapõhjaliselt planeerida, siis sulle sobib ilmselt EFF-i juhend "inimõiguste kaitsjatele", mis arvestab just stsenaariumitega, kus mõni riik võiks proovida su sidet jälgida.

Head konspireerimist!