Nii Ayikwei Parkes "Sinise linnu saladus" (2009)

"Sinise linnu saladus" on maagilis-realistlike elementidega krimilugu. Kwadwo on UK-s kriminalist-patoloogiks õppinud Ghanalane, kes töötab Accras mitte-erialases laboris. Uurimise tõmbab käima korrumpeerunud politseipealiku kõne, kes tahab "CSI stiilis raportit" surma kohta, mille avastas ministri tüdruksõber.

See surm leidis aset aga hoopis teistsuguses kohas - Sonokromi nimelises (välja mõeldud) külas, Accrast paari tunni kaugusel. Seal elatakse traditsioonilist elu, mida juhivad esivanemate kombed, külanõia juhtnöörid ja Onyame.

Minu jaoks oli selle loo juures kõige põnevam see tegevuspaik. Aafrika on eksootiline ja/sest ma ei ole seal kunagi käinud.

Ühest küljest oli Accra juures mingi äratundmine - ma võin üldistusega eksida, aga kõikides kolmanda maailma suurlinnades on ühesugune tänavapilt - on ummikud, autod tossavad hirmsasti, kõnniteid pole ja seal kus kõnniteed võiksid olla, on tänavakaupmehed, kes müüvad kohalikku tänavatoitu (fritüüritud kraam tavaliselt).

Kontrastiks - kui lugu sinna Ghana külasse jõudis, oli tunne nagu jõuaks jälle kukuaanamaale.

40€ puise tõlke eest?

EPL 14.03.2024 tsiteerib booktokkerit: "Eesti keel on kohati liiga puine [...] Inglise keeles on lihtsam lugeda, keel on sujuvam". Ja ma olen nõus, paljud nüüdiskirjanduse eestikeelsed tõlked on puised. Kui mingi raamat kuskil tokis trendib, siis äriplaan on see kiirelt ära tõlkida. Kui tõlkimine veidi kauem võtaks, trendiks lettidele jõudmise ajaks juba miski muu ja kirjastus teeniks vähem. Ja kui see letile jõuab, siis on hinnasilt ikka 40€. Küllap neil on hind-kogus rehkendus tehtud.

Loomingu raamatukogu on selle ärimudeli kõrval kullatükk. Raamatud on soodsad, tagasihoidliku kujunduse ja suurepärase sisuga. Heili Sepa "Sinise linnu saladuse" tõlge on suurepärane!