David Foster Wallace "Piiritu naljameel" (1996)

Paljud, kes Wallace'i raamatutest kirjutavad, kirjutavad tegelt Wallace'i isikust või et miks ta selline on või kuidas ta elu lõppes või tema #metoo lood või et kui suur või väike geenius ta on või kui tüütu ta oma stiiliga on jne. Temast on küllalt kirjutatud, nii eesti kui teistes keeltes. Selle romaani sisu- ja stiiliga võrreldes on autori isik minu jaoks vähehuvitav.

"Piiritu naljameele" (Infinite Jest) lugemine on ambitsioonikas projekt. Raamatul on 1100 lehekülge, tekst on pisikeses šriftis (8pt) ja kitsaste ääristega. Mina lugesin seda teist korda. Mõlemal korral läks mul umbes 6 kuud.

Romaan jutustab filmist, mis on nii naljakas, et paneb vaataja unustama kõik tema füüsilised vajadused nii, et ta soovib ainult seda filmi vaadata. Flimikassetti jahivad Kanada terroristid ja tegevused toimuvad tenniseakadeemias ja sõltuvushäirete-rehabilitatsioonimajas.

IJ tekst on tihe, vaimukas ja laia sõnavaraga. Ma kirjutasin esimesed 200 lehekülge enda jaoks võõraid sõnu välja kuni mul pliiats voodi juurest ära kadus.

IJ sunnib tähele panema. Esmapilgul täiesti suvalisena tunduva jauramise sees on süžee jaoks üliolulisi kübemeid. Näiteks stseen üsna raamatu alguses, kus J.O.I. maskeerub oma pojaga suhtlemiseks "profesionaalseks vestluskaaslaseks" näib esmapilgul lihtsalt absurdne/koomiline. Saame küll teada, et J.O.I. ei kuule oma poja juttu mingil põhjusel, aga selle professionaalse jauramise sisse on veel (võib ehk öelda, et) peidetud (ilmselt) tõsiasi, et J.O.I. kolba sisse on mingi filmikassett implanteeritud:

'That your quote-unquote "complimentary" Dunlop widebody tennis racquets' super-secret-formulaic composition materials of high-modulus-graphite-reinforced polycarbonate polybutylene resin are organochemically identical I say again identical to the gyroscopic balance sensor and mise-en-scène appropriation card and priapistic-entertainment cartridge implanted in your very own towering father's anaplastic cerebrum after his cruel series of detoxifications and convolution-smoothings and gastrectomy and prostatectomy and pancreatectomy and phalluctomy . . .’

Ma sain esimesel lugemisel justkui lünkteksti ja aimduse, millest lugu räägib, et siis teisel lugemisel aru saada, millele üldse lugedes tähelepanu peaks pöörama. See "peas on kassett" saab konteksti alles raamatu lõpus - Gately unenäos, kus nad Haliga kellegi hauda lahti kaevavad. Ja see on sageli nii, et mingite kohtade mõistmiseks vajalik kontekst on raamatus palju hiljem.

Ja endiselt, mis loos tegelikult juhtus jääb kuhugi ridade vahele... ja sinna ridade vahele mahub mitu erinevat lugu. r/InfiniteJest on fänniteooriaid täis.

Näha ja olla nähtud

Iga populaarmeedia formaadiga (raamatud, raadio, kino, televisioon, arvutimängud, internet, sotsiaalmeedia) kaasnevad moraalsed paanikad. See on loodusseadus. Juurviljastav film loo keskmes on hüperbool 1996-eelsest paanikast televisiooni mõju üle.

Ja meil täna (2025) on omad juurviljastavad filmikesed. IJ lahkab neid rolle, mida me (ka) sotsiaalmeedias täidame - nii publiku kui esineja rolli. Lahkab eelkõige nende pahupoolt.

Näiteks tenniseakadeemia 11-aastane LaMont Chu, kelle jaoks on profikarjääriga kaasnev tähelepanu saanud kinnisideeks. Ja see on tema jaoks halvav:

Sometimes, he says, lately, he won't take risks in tournament matches even when risks are OK or even called for, because he finds he's too scared of losing and hurting his chances for the Show and hype and fame, down the road. A couple times this year the cold clenched fear of losing has itself made him lose, he believes. He's starting to fear that rabid ambition has more than one blade, maybe.

Paljud inimesed, isegi peale mürsikuiga, pühendavad oma elu projektidele, mille puhul huvitab neid rohkem sellega kaasnev staatus kui see töö ise. See on kurb ja ekslik. Ma oleks oma startupiga ammu alla andnud, kui mind motiveeriks eduka founderi staatus rohkem kui heade toodete ehitamine. Fitness-guru Lyle ütleb seda tüüpi eksimuse peale:

You have been snared by the delusion that envy has a reciprocal. You assume that there is a flip-side to your painful envy of Michael Chang: namely Michael Chang's enjoyable feeling of being-envied-by-LaMont-Chu. No such animal.

IJ tenniseakadeemia edu valem seisneb paradoksaalselt tulevase edu meelest pühkimises:

'Get Tavis in the right corner and he'll tell you about seeing and being seen. These kids, the best of them are here to learn to see. Schtitt's thing is self-transcendence through pain. These kids — [...] they're here to get lost in something bigger than them. To have it stay the way it was when they started, the game as something bigger, at first. Then they show talent, start winning, become big fish in their ponds out there in their hometowns, stop being able to get lost inside the game and see. Fucks with a junior's head, talent. They pay top dollar to come here and go back to being little fish and to get savaged and feel small and see and develop. To forget themselves as objects of attention for a few years and see what they can do when the eyes are off them.

Paralleele

IJ on kohati prohvetlik ja kohati lihtsalt eksib oma ennustustes vaid veidi. Mõned näited:

1. Raamatus on USA oma föderatsiooni liitnud Kanada ja Mehhiko, mis moodustavad O.N.A.N.-i ehk Organization of North American Nations. Meie päris elus on USA presidendil sarnased ambitsioonid.
2. Raamatus muutuvad populaarseks videokõned ja need tekitavad mitut sorti ärevust - inimesed peavad enda kujutist jõllitama ja nad on oma väljanägemisest häiritud. Setõttu nad hakkavad kandma kummimaske, mis on ideaalsemad versioonid neist endast. Paralleeliks vt tiktoki jm filtreid.
3. Ka nemad upuvad prügi sisse nagu meie.

Muu

Romaani pealkiri tuleb Hamletist (5. vaatuse esimene stseen): "Alas, poor Yorick! I knew him, Horatio; a fellow of infinite jest, of most excellent fancy;". Ja tõlge "piiritu naljameel" tuleb Georg Meri Hamleti tõlkest.