sotisahtel

praegu: Bulgakovi "Meister ja Margarita"

Mihhail Bulgakov "Meister ja Margarita" (1967)

Hinne: 4/5 25.04.2025 Karl-Sander Erss

30ndate nõukogude Moskvasse saabub Saatan (Woland) koos kaaskonnaga. Woland kiusab inimesi nende ahnuse, lolluse ja uskmatuse eest. Meister kirjutas romaani Pontius Pilatusest, sai kirjastajalt eitava vastuse, põletas käsikirja ja sattus hullumajja. Meistri armuke teeb saatanaga pakti Meistri päästmiseks.

Ma lugesin seda ka teist korda. Teisel korral polnud see Wolandi kaaskonna sadism enam nii kaasahaarav (või polnud ma seekord enam edgy teismeline). Ma mäletasin nagu oleks Meistri raamatu katkendid moodustanud suurema osa raamatust, aga tegelkult ainult 4 peatükki 32-st. Need olid nii siis kui praegu mu lemmikosad.

Miks Margarita niiviisi Meistrit simpis/armastas?

Ainus positiivne aspekt Meistri juures, mida meile raamatus Margarita silmade läbi avatakse, on Meistri käsikiri - ta kirjutas mega hea raamatu ja see meeldis Margaritale piisavalt, et oma saatanaga üks kahtlane diil teha ja oma elu ohverdada. Mingit muud sidet nende vahel ei loost nähtugi. See võib olla pilguheit kirjaniku uskumusse enda kohta - et kui ta ikka väga hea raamatu kirjutab, siis küll keegi teda jäägitult armastama hakkab.

Meister omalt poolt on jäägitu armastuse osas palju vaoshoitum. Selgelt armastas/vihkas ta oma käsikirja rohkem kui Margaritat.

Filosoof Žižek ütleb tõelise armastuse kohta, et kohe kui sa oskad vastata, miks sa kedagi armastad, ei ole see enam päris armastus; ei armastata mitte inimese positiivsete omaduste komplekti, vaid lepitakse tema negatiivsega.

Probleem medium place'iga

Teleseriaalis "The Good Place" on taeva- ja põrgulaadse koha vahel ka Medium Place, millevääriliseks on vaid üks inimene loetud. Meistri saatuseks saab rahu, sest valgust ta pole välja teeninud.

Rahu tähendab seda, et Meister saab koos Margaritaga mingis maaonnis oma igaviku veeta. Lugu lõppeb sõnadega, et onnini jõudes tunneb Meister, kuidas ta valusad mälestused kaovad.

Mul on teoloogiline probleem selliste igavikega - et iseeneese tõttu kannatav inimene enam uues kohas ei kanntaks, tuleb teda kuidagi muuta (nt mälu kustutada). See aga tähendab, et see inimene, kes peale surma uude kohta viiakse, pole enam sama inimene, kes elas. Lihtsalt uude kohta teleportimine pole rahu saamiseks piisav - on tõdenud juba antiikfilosoofid, et reisile minnes me võtame iseenda kaasa.

"The Good Place'i" Medium Place'is elav tegelane on sinna pandud originaalsena ja ta on paras närvihaige, ilma rahuta.

Muu

Raamatu üks tempokamaid osi on Margarita lendamisstseen. See tekitas minus küsimuse, et mis värk selle lendamisega oli 30ndatel. Siin on foto nõukogude pommitaja Kalinin K-7-st:

Allikas