Urmas Vadi "Kuu teine pool" (2023)

Ma olen seda žanri varem lugenud - perekonna lugu läbi aastate ja muutuva maailma, kus on üks peategelena ja siis erinevad põlvkonnad ja kõigil tegelastel on mingid omad düsfunktsioonid ja põlvkondade vahel on konfliktid jne. Näiteks:

• Thomas Mann "Buddenbrookid" (👍)
• John Galsworthy "Forsyte'ide saaga" (👍)
• Knut Hamsun "Maa õnnistus" (👍👍)
• Gabriel García Márquez "Sada aastat üksildust" (👎👎)
• Halldór Laxness "Iseseisvad inimesed" (👎)
• "Tõde ja õigus" (jätan hindamata, sest ei taha autorinimelises pargis nuga saada ja pole tegelt nii põhjalikult lugenud ka veel)

Ja "Kuu teine pool" tundus veits sarnane - tegelased ja sündmused on nagu samad, aga... Nii palju kui mina seda jõudsin lugeda, ei koorunud sealt mingit probleemi, konflikti, ettekuulutust, võitlust või missiooni. Asjad lihtsalt juhtusid üksteise järel ja kuigi need olid pisut humoorikad või (MUHEDAD), olid need minu jaoks liiga banaalsed. Raamatu alguse põhjal tundus, et siin rulluvad lahti mõned raudteerööbastel standardelud, mis ei erine eriti minu või mu naabri eludest.

Ja selle tõttu ma jätsingi selle pooleli.